Sigade karjatervis ja heaolu
Sigade heaolu nõuetest
Euroopa Liidus on kasutusel mitmeid erinevaid sigade heaolu ja karjatervise standardeid, mis täiendavad ELi üldist regulatiivset raamistikku. Need standardid on olulised vahendid, millega tagatakse sigade heaolu, karjatervis ja toidu kvaliteet kogu Euroopas. Esmalt on oluline märkida, et Euroopa Liidus on kehtestatud üldised miinimumnõuded sigade heaolule, mis on sätestatud direktiivis 2008/120/EÜ. Selles on kehtestatud miinimumnõuded sigade kaitseks, lähtuvalt pidamistingimustest, ruumi nõuetest, valgustusest, müra tasemest, toitmisest ja jootmisest. Erinevad riiklikud ja erasektori standardid ületavad sageli neid miinimumnõudeid, kehtestades lisaks EL õigusakte täiendavaid kriteeriumeid ja kontrollmehhanisme.
„Sigade karjatervise ja heaolu protokolli prototüübi arendamise“ projekti eesmärgiks on arendada välja sigade karjatervise ja heaolu protokolli prototüüp Eesti seakasvatajatele, mis võimaldab farmides süsteemselt hinnata ja jälgida sigade tervislikku seisundit, heaolu ning pidamistingimusi. Selle tulemusena saavad seakasvatajad teavet, kuidas tuvastada ja lahendada sigade tervise ning heaolu kitsaskohti, parandades seeläbi ka loomade üldist heaolu ning tootmise efektiivsust. Projekti lõppresultaadina valmib sigade karjatervise ja heaolu protokolli prototüüp, mille edasiarendust saab hiljem rakendada erinevates sigalates, et parandada sigade tervist ja suurendada tootmise jätkusuutlikkust.
Sigade heaolu kolm tugisammast
Terviseseire
Sigade pidev jälgimine ja andmete kogumine haiguste ennetamiseks, varajaseks avastamiseks ja tõhusaks raviks.
Keskkond
Optimaalne ventilatsioon, temperatuur, allapanu ja ruumikasutus vähendavad stressi ja haiguste levikut.
Pidamine
Sigade loomuliku käitumise võimaldamine, agressiooni ennetamine ja stressi vähendamine heaolu tagamiseks.
Karjatervise ja heaolu protokoll
Enamikes riikides on sigade heaolu hindamisel olulisel kohal loomade käitumise ja keha seisundi vahetu hindamine farmis. Samas on mitmes riigis, eeskätt Taanis, Saksamaal ja Hollandis, välja arendatud süsteemid, mis kasutavad laiemalt ka tootmis- ja tapamajapõhiseid andmeid. Näiteks Taanis on kasutusel integreeritud süsteem, kus kogutakse andmeid tapamajas tuvastatud kahjustuste, suremuse, lonke, ravimite kasutamise ja muude parameetrite kohta ning need on seotud farmipõhise seire ja nõustamisega. Hollandis kasutatakse sarnaseid andmeid osaliselt mitmest vabatahtlikust kvaliteedikavast ning tapamajapõhised näitajad on seotud ka järelevalvesüsteemidega. Saksamaal on seadusega kohustuslik farmipõhine heaolunäitajate hindamine vähemalt kord aastas, hõlmates muuhulgas suremust, ravimite kasutamist ja longet.
Mitmetes riikides, nagu Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania, on kasutusel pigem kvalitatiivse lähenemisega hindamismeetodid, mis tuginevad loomade vaatlusel farmis ning mida kasutatakse sageli osana nõustamisprogrammidest või kvaliteediskeemidest. Kuigi mitmes riigis on selge huvi suurendada andmepõhist hindamist, on andmete kättesaadavus, standardiseeritus ja kasutuspraktikad väga erinevad. Samuti on tapamajapõhiste andmete kasutamine probleemne seal, kus puudub usaldusväärne ja süsteemne andmete tagasisidestamine farmidele või kus andmete täpsus pole piisav objektiivseks hindamiseks.
Enamikes riikides on näha liikumist üha suurema andmepõhise lähenemise suunas, ent lahendamata küsimusi on palju, eeskätt seoses andmekaitse, andmete omandisuhete, standardiseerituse ja praktilise rakendatavusega. Oluliseks trendiks on heaolu hindamise sidumine laiemate kvaliteedi- ja jätkusuutlikkuse kriteeriumidega. Kuigi ühtne Euroopaülene standard puudub, siis arengud liikmesriikides viitavad vajadusele integreerida olemasolevad süsteemid ja luua andmete võrdlemiseks ja analüüsiks sobivad raamistikud.
Projekt „Sigade karjatervise ja heaolu protokolli prototüübi arendamine“ on suunatud tervikliku ja teaduspõhise hindamisraamistiku loomisele, mis võimaldab Eesti seakasvatuses süsteemselt jälgida loomade tervislikku seisundit ja heaolu. Projekti eesmärk on töötada välja praktiline ja kasutajasõbralik prototüüp, mis koondab asjakohased andmed farmitasandil, võimaldab varajast probleemide tuvastamist ning toetab tõenduspõhist otsustamist loomade heaolu parandamiseks. Protokoll töötatakse välja koostöös teadlaste, seakasvatajate ja andmetöötlusspetsialistidega ning see toetub parimatele rahvusvahelistele praktikatele.
Sööt – sigade tervise ja tootlikkuse alus
Sööda kvaliteet ja ohutu käitlemine on seakasvatuses kriitilise tähtsusega. Puhtad, nõuetekohaselt säilitatud ja saastevabad söödakomponendid tagavad sigade optimaalse kasvu ning vähendavad haigusriske. Hallituse, toksiinide ja patogeenide vältimiseks tuleb sööta hoida kuivas ja ventileeritavas keskkonnas ning järgida ranget varude rotatsiooni. Ka sööda transport ja söötmissüsteemid peavad olema puhtad, et vältida ristsaastumist ja haigustekitajate levikut. Loe lähemalt ohutu sööda käitlemise juhendist (koostaja Ragnar Leming, Eesti Maaülikool):
Pidamine – tervise ja heaolu alus
Sigade heaolu ja tootlikkus sõltuvad otseselt pidamistingimustest. Optimaalne ventilatsioon, sobiv temperatuur ning puhas ja kuiv keskkond vähendavad stressi ja haigusriske. Piisav ruum võimaldab loomulikku liikumist ja käitumist, vältides agressiooni ja vigastusi. Õige allapanu ja väljaheidete tõhus eemaldamine parandavad hügieeni ning vähendavad ammoniaagi taset õhus. Hästi planeeritud pidamine toetab sigade tervist, heaolu ja kasvu. Sigade pidamise soovituste infolehed (koostaja Alo Tänavots, Eesti Maaülikool) leiad siit:
Tervise jälgimine – tervis algab tähelepanust
Sigade süstemaatiline tervise jälgimine on aluseks loomade heaolule, farmi tootlikkusele ja toiduohutusele. Varajane märkamine ja ennetav sekkumine aitavad vältida haiguspuhanguid, vähendada ravimikulu ning parandada sigade kasvu- ja paljunemistulemusi. Tõenduspõhine andmekogumine loob usaldusväärse aluse otsuste tegemiseks ning aitab tagada, et loomade heaolu ei jää märkamata ka kiire töötempo juures. Loe lähemalt tervise ja heaolu jälgimise juhenditest (koostaja Alo Tänavots, Eesti Maaülikool):
Haiguste infolehed – usaldusväärne teave
Täpsed ja ajakohased haiguste infolehed aitavad seakasvatajatel kiiresti ära tunda, ennetada ja tõhusalt hallata sigade terviseriske. Need sisaldavad teavet haigustunnuste, levikuviiside, diagnostika ja tõrjemeetmete kohta. Infolehed aitavad vähendada kahjusid, parandada bioohutust ja tagada loomade heaolu. Olulisemate haiguste infolehed (koostaja Julia Jeremejeva, Eesti Maaülikool) leiad siit:
Bioturvalisus – kaitse tervist, enneta haigusi
Bioturvalisus on seakasvatuse alus, mis hoiab ära haiguste leviku, kaitseb loomade ja töötajate tervist ning tagab tootmise jätkusuutlikkuse. Tõhusad meetmed, nagu külastajate piiramine, desinfitseerimine ja nakatumisriskide kontroll, vähendavad majanduslikke kahjusid ja parandavad loomade heaolu. Loe lähemalt:
Possu 4
Possu 4 karjatervise ja heaolu kontekstis
Possu 4 keskkond on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EPJ) poolt arendatud kaasaegne veebiplatvorm sigade jõudlusandmete kogumiseks, haldamiseks ja analüüsimiseks. Tegemist on keskse tööriistaga, mis võimaldab nii tootjatel, veterinaararstidel kui ka aretusorganisatsioonil saada süsteemset ja ajakohast teavet loomade individuaalse ja karjatasandi jõudluse, tervise ja heaolu kohta. Possu 4 kasutamine loob aluse andmepõhiseks juhtimiseks, tõuaretuseks ning ennetavale tervisejälgimisele.
Karjatervise ja heaolu projektide kontekstis on Possu 4 asendamatu vahend. Süsteem võimaldab standardiseeritult koguda ja analüüsida mitmesuguseid karjatervist mõjutavaid näitajaid, sealhulgas sigade haigusjuhte, ravikasutust, suremust, jõudlust ja sigade liikumisandmeid. Lisaks sellele on võimalik Possu 4 kaudu jälgida sigade heaolunäitajate muutusi ajas, võimaldades nii riskide varajast tuvastamist kui ka sekkumiste planeerimist. Andmete regulaarne sisestamine ja tõlgendamine toetab seeläbi karja üldise heaolutaseme tõusu ja tootmiskahjude vähenemist.
Possu 4 on ka oluline komponent tõuaretusandmete kogumisel, võimaldades integreeritud lähenemist, kus jõudlus-, tervise- ja heaoluandmed on seostatavad geneetilise taustaga. See loob eeldused sigade aretamiseks mitte ainult parema tootmisvõime, vaid ka suurema vastupanuvõime ja heaoluga seotud omaduste alusel. Koostöös Eesti Tõusigade Aretusühistuga ja teadlastega Eesti Maaülikoolist on Possu 4 võtmerollis uue karjatervise ja heaolu protokolli väljatöötamisel, võimaldades selle rakendamist andmepõhisel ja objektiivsel alusel.
Possu 4 on seega oluline platvorm, mis toetab tõenduspõhist otsustamist, loomade heaolu tõstmist ja tootmise kestlikkust. Selle rakendamine võimaldab Eesti seakasvatusel liikuda teadlikuma, vastutustundlikuma ja efektiivsema seakasvatuse suunas, kus andmete tähendus ei piirdu pelgalt jõudluse hindamisega, vaid on kesksel kohal kogu tootmissüsteemi arendamisel.
Lisateave: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS – https://www.epj.ee.
Possu 4 „Karjatervise protokoll“ ekraanitõmmis (EPJ)
Karjatervise protokoll
Karjatervise protokoll on Possu 4 süsteemi terviklik analüüsivaade, mis koondab karjas registreeritud olulisemad tervise-, tootmis- ja veterinaarandmed. Selle mooduli eesmärk on anda loomatervise spetsialistidele, farmi juhtkonnale ning nõustajatele tervikpilt karja üldisest seisundist ja võimaldada probleeme süstemaatiliselt tuvastada, monitoorida ning lahendada.
Süsteem kuvab tootmisnäitajate alusel arvutatud võtmeparameetrid, näiteks elusalt sündinud ja surnult sündinud põrsaste arv pesakonna kohta, kokku sündinud põrsaste arv, võõrutatud põrsaste arv ning erinevad osakaalud. Need näitajad võimaldavad kiiresti hinnata, kas karjas esineb sigimisprobleeme, vastsündinute või imikute suremust, ning kas poegimised ja võõrutamised toimuvad plaanipäraselt. Erilise tähelepanu all on andmed emiste väljalangemise põhjuste kohta, mis aitavad hinnata loomade kasutusea pikkust ja tootlikkust mõjutavaid tegureid.
Karjatervise protokoll on kasulik tööriist seire ja ennetuse planeerimisel, võimaldades seostada loomade tootmis- ja terviseandmeid. Regulaarne protokollide koostamine ja võrdlus aitab farmil näha muutusi ajas ning seeläbi parandada otsustuste tegemise kvaliteeti sigade heaolu ja tootmistulemuste parandamiseks.
Possu 4 sigimisnäitajate graafiku ekraanitõmmis (EPJ)
Visuaalne väljund
Sigimisnäitajate graafiline võrdlus on oluline, kuna see võimaldab hinnata farmispetsiifiliste näitajate seost loomatervise ja pidamistingimustega. Farmiandmete võrdlemine Eesti keskmistega aitab esile tuua tugevused ja parendusvajadused, toetades sihipärast sekkumist. Selline visuaalne esitlus on väärtuslik tööriist, mis aitab tõendada heaolumeetmete mõju tootmistulemustele ning toetab andmepõhist juhtimist ja strateegilist planeerimist.
Osapooled
Partnerid
Projekti läbiviimisel osalevad mitmed koostööpartneritena Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ), Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (EPJ) ning Eesti Maaülikool (EMÜ). ETSAÜ liikmesfarmidena on projekti kaasatud OÜ Hinnu Seafarm ja OÜ Kaubi Farmid, kus tegeletakse igapäevaselt täistsüklilise seakasvatusega. Samuti kaasatakse projekti välispartnereid, näiteks on oma nõusoleku selles osaleda andnud sellised tuntud firmad nagu Topigs Norsvin ja DSM-Firmenich, kes toovad rahvusvahelist teavet sigade aretuse ja tervise valdkonnast.
Koostaja
Alo Tänavots, Eesti Maaülikool
Rahastus
Projekti „Sigade karjatervise ja heaolu protokolli prototüübi arendamine“ elluviimist toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 meede 16.2 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“
